International Week

Vennasrahvas =)

Pean siin oma lubadusi ja päriselt kirjutangi oma esimeseset suuremast aktiivsusehoost Hispaanias (väiksemad aktiivsused on nt vabatahtlikult keeletandemites osalemine, aga ikka egoistlikul keeleharjutamise põhjusel), nimelt toimus hiljuti Granada ülikoolis avatud uste päev, kuhu meelitati siis õpilasi, kes on oma tuleviku osas veel segaduses, ning ka neid, kes juba käivad ülikoolis, aga tahaksid midagi ka rohkemat ja huvitavamat teha; ühesõnaga tavapärane avatud uste kraam. Aga esmakordselt oli sellel sügisel püsti ka rahvusvaheline telk, mis ideeliselt oleks tutvustanud kõiki 55 riiki, millega Granada ülikoolil erinevad vahetusõpingute lepingud sõlmitud on. Reaalsus oli siiski selline, et esindatud riike oli kahekümne ringis ja uhkusega võin öelda, et mõlemal päeval oli ka Eesti kohal ja asjalik (esindatud siis Eva ja minu poolt)! Tartu Ülikool oli meile ka materjale saatnud, mis oli neist väga armas, sain ise ka tunduvalt targemaks, sest mul oli palju aega igasuguseid brošüüre lugeda, tulevik on ka magistriõppes tegelikult avatud, ei pea ainult filoloogiale rõhuma, kuigi loogilisem oleks. Aga tulevikujutt teiseks korraks.

Meie TÜ lauake

Kuna Eesti on üsna pisike riik, siis me eriti suurt huvi ei oodanud ja ei hakanud ka suurejooneliselt midagi ette valmistama, koostasime pisikese slideshow erinevate loodusvaadete ja üritustega, soovituste vastaselt reklaamisime ka TÜ-d eraldi, kuigi ülesandeks oli tegelikult ainult riiki müüa. Siinkohal viitan ka ära oma allikad, mida kõige rohkem kasutasin piltide jaoks: Erik Peinari suurepärased looma- ja loodusfotod; alati ilusa, kuigi muudel aladel rohkem tuntud, Kerti Pahki pildid loodusest; Kadi Andrei esimene ja teine blogi, mitmeid enda isiklikke pilte ja üsna palju kammisin ka internetti läbi.
Esimesel hommikul pidime kohal olema kell 9, et asju sättida ja kõike muud teha, jõudsime siis hispaanlastele kohaselt 9:10 ülikooli juurde ja saime aru, et me polnud kunagi kuulnud, KUS need telgid täpsemalt olema peaksid. Mis seal ikka, läksime siis consejería'st (infopunkt?) abi küsima, keegi polnud midagi kuulnudki. Järgmise sammuna siis kantseleisse (secretaría), kus oli ka rahvusvaheliste suhete nurgake - täpselt sama lugu: keegi ei teadnud isegi, et mingi avatud nädal on, veel vähem siis, kus see on või mida me täpsemalt tegema peaksime. Hispaaniale tavapärane, suur ülikool ja kõik, aga tollel hetkel oli ikka täielik hämmastus: mismoodi on võimalik, et ükski asjapulk ei tea, mis ülikoolis toimub? Õnneks kuulis meie murest üks oma järjekorda ootav üliõpilane ja juhatas meid õigesse kohta (selle aja peale oli meile lisandunud ka üks sama segaduses itaallanna) ning pärast avastamist, et see koht, kuhu meid juhatati, oli ehitusjärgus ja kinnine tänav, leidsime lõpuks õiged telgid siiski üles.

Kuulsus (making a screenshot is not easy)

Üritus ise algas pärast kümmet, hommikune neljatunnine vahetus oli minu õlul, rahvast täitsa oli, kuid ilmselgelt Eesti ei ole nii populaarne, eriti kui ta on USA kõrval. Samas olid teisel pool tuttavad soomlannad, kellega siis nalja heitsime ja sõbrunesime. Ja ühel hetkel oli mul ja Alexandral (Soome neiu) lihtsalt kaamera näos ja öeldi, et "nii, nüüd teeme teie kahega intervjuu". Kokutasin seal ka siis vapralt ja üritasin võluv olla, pärast videot vaadates tundus, et väga hull ei olnudki, suurema piinlikkuse lõikasid nad õnneks ikkagi välja. Selline igav lugu siis minu tähelennu algusest (keskpunktist? ETV on siiski juba vana asi minu jaoks, välismaine televisioon on lihtsalt samm edasi). Eestit sain siiski reklaamida ja näo valusaks naeratada, loodetavasti jagasin ka TTÜ kohta asjalikku informatsiooni, sest ausalt öeldes ma isegi ei tea, kas neil on Granadaga mingi leping või ei.
Teise päeva veetsime seal Evaga koos ja ilm oli täiesti kohutav - terve päeva sadas vihma ja kraadid olid umbes 10 juures või pisut sellest märgist üle. Loomulikult olin ma ka soojavereline eestlane, kes ei võtnud hommikul oma jakki kaasa, sest hommik tundus aknast nii ilus ja päikseline.. ja siis mul külmusid peaaegu käed otsast ära, tõesti oli külm. Aga vahepealse pausi ajal soojendasime end veidi paella'ga ja soetasin endale ka väga sooja ja mõnusa pusa, nii et õhtupoolikul olin ma juba palju rõõmsam ja seltskondlikum. Vihm mõjutas ka hispaanlasi päris palju, nii et rahvast polnud peaaegu üldse, isegi mõtlesime juba varakult asjad kokku pakkida, kuid õnneks me seda ei teinud, sest! umbes 15 minutit enne lõppu lähenes meie lauale üks neiu, kes tahab õppida magistris midagi seoses hispaania keele õpetamisega välismaalastele - ilmselgelt ma ei tea ka seda, kas Eestis on see välismaalastele võimalik, kuid kuna meie enda osakod koolitab meid magistris just õpetajateks või tõlkideks, siis jagasin väga rõõmsalt materjale, e-maile ja soovitusi kirjutada. Võin julgelt oletada, et kahju me Eestile ei teinud, pigem ikka kasu ja rohkem toredaid hispaanlannasid meie riiki, jei!

Saal 20 minutit PÄRAST algust: täpsus missugune

Kokkuvõttes .. üritus oli silmnähtavalt üsna kiiruga ja suurema süsteemita kokku klopsitud, aga lõpus oli ikka väga rõõmus tunne hinges, et osa võtsin - inimesed olid nii toredad, sh korraldajad, kellest üks meile kaarditrikke tegi, kui meil väga igav oli; hirm hispaania keelt  rääkida on tunduvalt väiksem, sest noh, ma ei saa end siin mitte kuidagi kohalikuna maha müüa - ma olen välismaalane, ma teen vigu, see on normaalne; küll see kokutamine ka ajaga vähemaks jääb. Ja olles kaks päeva seal telgis, said minus mitu tunnet palju tugevamaks: esiteks arenen ma siin korralikuks patrioodiks - Eesti on nii ilus, ma tahan, et ka teised seda näeksid; ja teiseks: mu reisid ei ole kindlasti kaugeltki läbi, on niiiii palju riike, mida ma tahan külastada ja avastada, settling down just has to wait for a while.  Lugusid on loomulikult veel üks kuni mitu, aga ei hakka teid tüütama oma lugudega sellest, kuidas ma selgitasin, et Eestis on riigikeel ikkagi eesti keel ja et me ei asu Slovakkia juures.

Täna üritasime käia koolis, et allkirjastada oma õppelepingud+muudatused ja loomulikult oli see oficina kinni, sest reede on ja keegi ei hoia reedel asju avatuna, kuigi see on horarios kirjas, et avatud E-R 10-14. Hispaania ei ole süsteemne riik ning kedagi ei tundu huvitavat süsteemi loomine, nii et see võtab üsna palju harjumist. Alguses isegi ajas kurjaks, aga praegu .. tundub palju enesestmõistetavam, et nii asjad käivadki, miks ikka kiirustada.

Meie ei kiirusta, Hispaania on minu ametlik hingetõmbepaus, et jõuaks kevadel edasi rabeleda.

I still wanna know what it’s like
To travel the world you and me and the backpacks
With nothing till we get back
Except for memories and faces
And pictures that we’ll laugh at